Kriminaalkirjandus
positiivseks küljeks on kindlasti selle pingelisus. Tihti on kriminaalteosed just need raamatud,
mida on pea võimatu hiljem käest panna. Teose keskmes on peategelane, kelle silmade läbi
sündmusi jälgitakse. Lood on põnevad ja annavad lugejale võimaluse end peategelasega
samastuda ning ohtlikke situatsioone ette kujutada. Nii saab lugeja fantaseerida olukordadest,
mida tavaelus just enamjaolt ette ei tule. Kõige põnevam ehk ongi lugejal võimalus end panna
tõelise superdetektiivi olukorda ning sündmuste käigule täielikult kaasa elada.
Kriminaalkirjaduse negatiivsetele omadustele on pisut keerulisem mõelda ning neid välja
tuua. Küll aga võiks selle kirjandusliigi miinuseks olla see, et lugu saab alati kindla lahenduse
ega paku peale lugemist kuigi pikaajalist mõtlemisainet.
Tänapäeval valitseb detektiivromaanides enamasti üht tüüpi süžee. Ülesehituses näeb
tavapäraselt väga ühtmoodi. On ohtlik ja kaval kurjategija, kelle isik jääb poolvarju. Ta