Pimssi kasutatakse kergbetooni tootmisel, lihvimis-, poleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses ja veel mitmeks muuks otstarbeks. Paljudes piirkondades aga saadakse vulkanismist üha suuremas ulatuses hoopis teist laadi vahetut kasu: vulkaaniaurudes ja kuumas vees peituvat soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks. Juba ammustest aegadest kasutatakse Islandil Reikjaviki lähedal asuvaid kuumaveeallikaid supelasutustes ja pesumajades, nende abil aurutatakse merevett soola tootmiseks ja köetakse kasvuhooneid. Huvitav fakt: alates 1928. aastas juhitakse kuuma vett ühe haigla, kooli ja ujula kütmiseks Reikjavikki. Et tulemused olid edukad, otsustati kütmist laiendada kogu linnale. Selleks rajati lisaks looduslikele kuumaveeallikatele rida puurauke, millest saadakse 87 kuni 138°C temperatuuriga vett. Looduslikule küttele on nüüdseks üle viidud kuni 90 % Islandi pealinna majadest.
näovärv tundub väga kirgas ja värske. Samal põhjusel moodustab hele türkiis väga sõbraliku miljöö koos roosade toonidega. Küllastunud sinakastürkiis on nõudlikum ja pealetükkivam, kuid siiski jahedamana ja rahulikuna mõjuv. Hea taust tumepruunile mööblile. Arhitektuuris on levinud paljud türkiisitoonid. Värskuse ja puhtuse tunde tekitamiseks kasutatakse tihti türkiisivärvilisi kahhelkivisid, keraamilisi või klaasist seinaplaate supelasutustes ja vannitubades. Küllastunud sinakasroheline on hea silmadele, ei pimesta ega tekita valgusreflekse. Fassaadivärvina moodustab türkiis hea kontrasti telliskivipunase ja mitmete hallikate, kreemikate ja valkjate toonidega. Ettevaatlik peab olema sellega loodusliku rohelise taustal, kus võib kergesti tekitada dissonantsi. 3 4 3 TÜRKIISI SÜMBOL JA TÄHENDUS
Sellised maardlad kuuluvad nn. torumaardlate hulka ja neid iseloomustab vase ebatavaliselt kõrge kontsentratsioon. Toodud näidetele võib lisada veel rohkesti muidki. Paljudes piirkondades aga saadakse vulkanismist üha suuremas ulatuses hoopis teist laadi vahetut kasu: vulkaaniaurudes ja kuumas vees peituvat soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks. Juba ammustest aegadest kasutatakse Islandil Reikjaviki lähedal asuvaid kuumaveeallikaid supelasutustes ja pesumajades, nende abil aurutatakse merevett soola tootmiseks ja köetakse kasvuhooneid. Alates 1928. aastas juhitakse kuuma vett ühe haigla, kooli ja ujula kütmiseks Reikjavikki. Et tulemused olid edukad, otsustati kütmist laiendada kogu linnale. Selleks rajati lisaks looduslikele kuumaveeallikatele rida puurauke, millest saadakse 87 kuni 138°C temperatuuriga vett. Looduslikule küttele on seni üle viidud kuni 90 % Islandi pealinna majadest
annaabi.ee 
