Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
nimetatakse tänaseni Kadrioru slobodaaks. Need väikesed ühe-kahekorruselised elamud
moodustavad täna Kadrioru hoonestuse vanima (alates 18. sajandist) ja ühe ajalooliselt
väärtuslikuma osa. Linnaosa edasist arengut mõjutas kõige rohkem supelasutuste
rajamine. 19. sajandi algusest alates muutus Kadriorg Tallinna elanikele ja arvukatele
kuurordikülalistele armastatud suvitus- ja jalutuspaigaks. Kuurordipiirkonnale omaselt
ehitati siia mitmeid suvemõisaid, supelasutusi, restorane ja villasid. Kuurordiarhitektuur,
mis on puitarhitektuuri efektseim ilming, on Kadrioru puhul veel vaevu loetav. Vaid
üksikud hooned, mille seost kuurordiga palja silmaga vaadates ei pruugi näha. Alles
lisainformatsiooni olemasolu võimaldab teatud äratundmist. Koos 20. sajandi
saabumisega said mööda ka kuurordi hiilgeajad, sest linna industrialiseerimine ja
elanikkonna kasv tõid kaasa Härjapea jõe ja Tallinna lahe sellise reostatuse, et linna
annaabi.ee 
