toimuvaid metaboolseid radu ja lopp-produktide eritumist Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensuumide toimel muunduvad ja tekivad metaboliidid METABOLISMI POHIFUNKTSIOONID INIMORGANISMIS Energia omastamine valiskeskkonnast toitainete vormis: Organism vajab susiniku ja elektronide allikana valiskeskkonna orgaanilise uhendeid (nait. glukoos) Energia saamine redoksreaktsioonidest Toitainete omastamine ja kasutamine biomolekulide sunteesiks: Katabolism konverteerib toitainete energia organismis kasutatavasse energiavormi (peamiset ATP-s), mida anabolism kasutab biomolekulide sunteesiks Vananevate biomolekulide lammutamine Lopp-produktide valjutamine METABOOLSED RAJAD Pohirajad: Erinevates organismides ja kudedes praktiliselt uhesugused Spetsiifilised rajad: Taidavad organismides, elundites, kudedes spetsiifilise funktsioone Katabolismi staadiumid: Makrotoitainete ja vananevate biomolekulide lohustumine
Translatsioon Translatsioon- valgu süntees toimub tsütoplasmas, ribosoomides Translatsioon- protsess, mille käigus sünteesitakse liigiomaseid valke kõikide talitluste läbiviimiseks organismis. Valgud on liigiomased, st sünteesitud päriliku info alusel. Selle protsessi aluseks on mRNA molekulid. Translatsiooni protsess toimub ribosoomides. mRNA molekulis on geneetiline kood, mis määrab valgu molekuli aminohapete järjekorra. Geneetiline kood seisneb kolmes järjestikulises nukleotiidis ehk ühes koodonis, millele vastab kindel aminohape. Geneetiline kood on looduses universaalne, st kehtib kõikide elusorganismid e valkude ülesehituses. Koodonite ja aminohapete seoseid kujutatakse koodipäikese abil. Ühele aminohappele võib vastata kuni 6 erinevat koodonit, kuid üks koodon vastab alati ühele kindlale aminohappele. Üks ja sama nukleotiid mRNA ahelas ei kuulu üheaegselt kõrvutiasetsev atesse koodonitesse. Esimeseks koodoniks mRNA molekulis on...
3) Viljastatud munarakust eemaldatakse tuum 4) Kloonitud looterakk uhendatakse elektriimpulsi abil munarakuga 5) Munarakk hakkab jagunema, arenedes mitmekumnest rakust koosnevaks embruoks 6) Embruo siiratakse lehma emakasse, kus ta areneb vasikaks. Sarnaselt toimides on voimalik uhe rakuklooni rakkudest saada piiramatul hulgal vasikakoopiaid, kellel koigil on uhesugused geneetilised omadused. Kaesolevaks ajaks on juba loodud embruokloonid, mille rakud sisaldavad inimese seerumi albumiini sunteesiks vajalikku geeni. Seerumi albumiini vajadus kasvab jarjest kogu maailmas, sest AIDS-i ohu tottu kasutatakse doonorivere asemel uha rohkem sunteetilisi vereasendajaid, mille uks koostisosa on inimese seerumi albumiin. Lehmad, kes oma piima koostises toodaksid seda hinnalist valku, oleksid eriti vaartuslikud farmaatsiatoostustele. Sellest tulenevalt toetavadki maailma juhtivad farmaatsiakompanid geenisiirdamise ja kloonimisega seotud uuringud
RNA koosneb riboosist, fosforhappejaagist ja lammastikalustest, kusjuures tumiini (T) asemel on polunukleotiidahelas uratsiil (U). RNA primaarstruktuur naeb valja jargmine: -A-U-U-C-G-G-G-U-A-A-C-G- Rakus esineb RNA kolme vormina: 1) transpordi RNA (tRNA) 2) matriits e informatsiooni RNA (mRNA) 3) ribosoomi-RNA (rRNA). Koik need RNA vormid osalevad valkude biosunteesil ning neil on seejuures erinevad funktsioonid. mRNA toob rakutuumast geneetilise info valgu sunteesiks vastavatesse rakuorganellidesse ribosoomidesse. tRNA transpordib aminohapped tsutoplasmast ribosoomidesse ning desifreerib geneetilise info. rRNA kuulub ribosoomide koostisse ning osaleb valgusunteesis. Koige enam on uuritud tRNA-d. See on ristikulehekujuline ja kolmemootmeline. Pohjuseks on siin asjaolu, et molekulisiseselt voivad ribonukleotiidid komplementaarsuse printsiibil paarduda, kusjuures C ja G vahele moodustub kolm ning A ja U vahele kaks vesiniksidet
annaabi.ee 
