Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sunteesida" - 3 õppematerjali

Molekulaarbioloogia
11
docx

Molekulaarbioloogia

loikamine fragmentideks restriktsiooni ensuumide abil, mis lohuvad sidemed nukleiinhapete (NH) vahel spetsiifilise nukleiinhapete jarjetusega piirkonnas (iga ensuumi jaoks eri NH jarjestus) Nukleiinhappeline hubridiseerimine -tanu DNA, RNA molekulide voimele siduda vabasid Nhid on voimalik teataud NH-jarjestusega vabade margistatud DNAfragmentide abil avastada komplementaarse jarjestusega loike uuritavas DNA voi RNA molekulis. DNA kloonimine -uhe DNA fragmendi alusel on voimalik sunteesida sama fragmendi miljoneid koopiaid. DNA fragmendi nukleotiidide jarjestuse maaramine (sekveneerimine-ingl k. sequencing), mis voimaldab maaratleda geenide NH-lise koostise, nende tapse asukoha kromosoomis, aga ka geeni poolt kodeeritavate valkude aminohappelise koostise. Insenergeneetika -geenide DNA jarjestuse muutmine ja muudetud geenide voi uute geenide viimine rakkudesse ja organismi. Organismide geneetiline modifitseerimine. Restriktsiooni-ehk piiravad ensuumid 1970. a

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
Molekulaar- ja rakubioloogia
50
docx

Molekulaar- ja rakubioloogia

polnud. 2.1.1. Praktikum – PCRi teostamine Polümeraas ahel reaktsioon kasutatakse teatud DNA fragmenti paljundamiseks. Selleks, et PCRi alustada, enne on vaja disainida 2 praimerit (pärissuunalist ja vastassuunalist), mis on komplementaarsed selle fragmenti 5’-otsatega (ja ei ole kompementaarne fragmendi teise järjestusega ega omavahel ei moodusta dimeere), kuna polümeraas ei ole võimeline esimesi nukleotiide ise sunteesida. PCRi teostamiseks on vaja ette valmistada 20 µl segu, milleks on vaja pipeteerida kokku:  11,3 µl MQ vett  2,4 µl 2mM dNTP  2 µl polümeraasi puhvrit, mis sisaldab

Bioloogia → Molekulaar- ja rakubioloogia...
78 allalaadimist
BIOLOOGIA UURIB ELU 12-klass
34
pdf

BIOLOOGIA UURIB ELU 12. klass

lisi reaktsioone ei kulge iseeneslikult: neid on molekulaarsed orgaanilised ained Taimed suniee- raja kas kiirendada v6i aeglustada. Biokeemi- sivad neid ise, loomorganismid saavad aga vitamii- liste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, ne p6hiliselt toiduga Moningaid vitamiine suudavad mida nimetatakse ensiiiimideks. Neid iseloo- sunteesida ka inimese soolestikus elavad bakterid mustab kdrge spetsiifilisus, sest iga reaktsiooni (nditeks vitamiin K) Vitamiin D voib aga ultraviolett- juhib oma ensiiiim (joon.2.18.). Nziiteks inime- kiirguse toimel moodustuda nahas Vitamiinide puu- dus pohjustab mitmete oluliste ensuUmide too pidur- se sriljes esinev valk amtilaas lagundab tZirklist.

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun