Läti ajalugu
maapäeval. Pärisorjuse kehtestamisest räägiti juba ammu.
Olulisem muudatus oli läti hõimudest kujunes enamvähem ühtne läti rahvas, teiseks kui olid
alustunud lepingute alustel mõõdukatel tingimustel, edaspidi need tingimused hakkasid halvenema,
koormised suurenesid, 15 saj olid maksud kasvanud 25 % , sama moodi kasvavs teokohustus 45
päevani, ka sunnismaisus.Kaudselt oli 1494 pärisorjuse algus.
Kõik varasemad maaelanikud polnud muutunud sunnnismaisteks pärisorjadeks talupoegadest, osa
läti vanematele läänistati maad 1207 tegi tollane mõõgavendade ordu, sai ise ka endale maad
piiskopilt, ja kui seda tegi juba ordu kes oli tugevam sõjavõim , loogilisem taolisi läänistamisi oli
veelgi rohkem piiskoppide aladel. Baldi saksa suguvõsa , kasvasid välja läti vanematest ,
saksastunud suguvõsad, von Hanid , selgelt läti päristolu.Läti rahva jaoks olid need endised