Kursusetöö: KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI (KARISTUS)ÕIGUSSÜSTEEMIS
7 Samas
võtab riik karistusjärgse kinnipidamise rakendamisega isikult vabaduse, kohaldades sellega
tema suhtes sundi. Seega tuleb karistusjärgset kinnipidamist käsitleda sunnivahendina. Kuna
aga Eesti karistusõiguses on mittekaristuslikud sunnivahendid uueks nähtuseks, pöördub autor
nendele legaalmääratluse leidmiseks haldusõiguse poole, kus on juba pikka aega kasutusel
haldustõkendid, mida sarnaselt karistusjärgsele kinnipidamisele käsitletakse mittekaristuslike
sunnivahenditena.
Kuigi kõik sunnivahendid omavad suuremal või vähemal määral repressiivset iseloomu, on
mittekaristuslike sunnivahendite puhul oluline silmas pidada, et nad ei ole käsitletavad
iseseisva repressioonina.8 Nad ei sisalda endas isiku teole antavat hinnangut ja selle
kohaldamisega ei kaasne karistust. Mittekaristuslike sunnivahendite põhieesmärgiks on
õiguserikkumiste tõkestamine ja nende kahjulike tagajärgede ärahoidmine.9 Kusjuures