CICERO “kohustustest” sõprusest, aulisusest, õiglusest, valitseja kohustustest ühine kõigile elusolenditele on soo jätkamise kihk- hool järglaste eest loodus on määranud, et iga elusolendite liik ennast, oma elu ja keha kaitseks, kahjulikuna tunduvat väldiks ning kõike elamiseks vajalikku otsiks ja hangiks, nt toitu, varjualust ja ms. erinevus inimese ja looma vahel- loom kohandub vaid käes- ja juuresolevaga, tajumata kuigi palju möödunut ja tulevat. inimene seevastu tunnetab mõistuse abil järjepidevust samuti seob mõistuse loomupärane jõud inimese inimesega- võimaldades mõttevahetust ja kooselu annab kaasa erakordse armastuse oma järelsoo vastu inimesele on omane tõe uurimine ja selgitamine kihk olla juhtiv- loomupärane vaim soostub kuuletuma vaid sellele, kes juhendab või õpetab Igasuguse aulisuse lähteks on üks neljast: tõe tunnetami...
sarnasusest, need ju, keda iseloomustavad samas püüdlused ja mõõdukust, tagasihoidlikkust, igasugusest meeleärevusest samad soovid, nende puhul sünnib, et üks tunneb teisest rõõmu vabasust.-sünnis. nagu iseendast ning teostub see, mida Pythagoras nõuab sünnis- mis kooskõlastub loomusega ja milles mõõdukus ning sõpruselt: et paljudest inimestest saaks üksainus. bvaoshoiitus mõjuvad sunnivabalt avaldunutena. pole ühtegi hunnitumat, kui liit riigiga. ühine eluviis, nõuanded, vestlused, õhutused, lohutused ja vahel ka laitused saavad täiejõulistena teoks just sõpruses, ja meeldivaim sõprus on see, mille on kinnitanud iseloomude sarnasus. stoikud vahvusest: õigluse eest võitlev voorus keeruline kinni pidada võrdsusest, mis on õigluse juures väga oluline! suurehingelised need, kes ülekohut väldivad->
annaabi.ee 
