Haldusprotsessi konspekt 2013 II osa
avalik element, s.o tunnused, mis viitavad võimusuhtele.
Klassikalistest piiritlemisteooriatest huvi-, subordinatsiooni- ja subjektiteooria pole ükski
täiuslik ja nende praktiline väärtus on väike. Nõnda on Riigikohus lükanud
subordinatsiooniteooria kui puuduliku otseselt kõrvale.8 Avaliku õiguse rakendusala ei piirdu
tänapäeval kaugeltki subordinatsioonisituatsioonidega, s.o võimukandja ühepoolsete käskude
ja keeldude ning sunnitoimingutega. Täitevvõimu arsenalis moodustavad meie päevil olulise
koha ka reaal- ja infotoimingud, (haldus)lepingud ning asutuste ja üksikisiku vaheline
informaalne kooperatsioon, mida üldtunnustatult loetakse samuti võimuteostamiseks.
Huviteooria puuduseks on asjaolu, et nii era- kui avalik-õiguslikud normid peavad enamasti
arvestama nii era- kui ka avalike huvidega. Modifitseeritud subjektiteooria on vähemalt
teoreetiliselt kõige täpsem ja sellest lähtub valdavalt ka Eesti kohtupraktika