Okupatsiooni ja Marjamäe muuseumid.
ma ei kartnud. Minu jaoks okupatsiooni teema on väga raske ja eriti mulle ei meeldi sellega
kokku puutuda. Minu jaoks oli väga huvitav vaadata erinevaid eksponaate, mis oli esitatud
muuseumis : telefooniputka, sõiduauto Moskits, invaliidiauto, valik raadioid, hambaarsti tool,
vangla uksed, meremiin, mürsukiludest vigastatud kirjutuslaud, tuletõrjekilp, nõukogude
armee raadiosaatja jne. Aknad ejuures ma nägin valik Eestist lahkuma sunnitatud inimeste
kohvreid. Kõige hullem minu jaoks oli see, et madalamal korrusel seisid Lenini büstid ja
monumentit, mis on tõsiselt väga suured. Ja neid on seal palju. On niisugune tunne, et nad
vaatavad kõik su peale. Ja sa seisad üksinda seal ja isegi ei tea, kuhu võib peituda. Lugesin
pärast ajalehest, et see on spetsiaalselt tehtud, et inimestel hirmu tunne esile kutsuda. Kunagi
nad seisid Marjamäe muuseumi tagahoovis aga õues nad pole nii hirmutavalt kohutavat.
Iseolemise tahe
1917
annaabi.ee 
