Eesti ajalugu 1
Mõisade kasvuga kaasnes teoorjuse kasv 16. sajandil normaaltalult 36 teopäeva
nädalas. Mõisamajanduse ja teoorjuse kasvu seletatakse tavaliselt Lääne-Euroopa viljaturu
9
virgutava mõjuga, eriti 15. sajandi lõpust alates. Talurahva õiguslik olukord halvenes: 14.
sajandi lõpul hakkas tekkima sunnismaisus, 15. sajandi sunnismaistati adratalupojad
(feodaalid sõlmisid pagenute väljaandmise lepinguid), 16. sajandi I poolel kogu talurahvas,
tekkis pärisorjus. Pagenute väljaandmise küsimus oli 15. ja 16. sajandil linnade (eriti
Tallinna) ja mõisnike vaheliseks tüliobjektiks.
Vana-Liivimaal polnud seega ühtset kõrgeimat võimu, ent 1420. aastatel tekkis ühtne
maapäev (valitsejate ja nende seisuste esindajate kogu). Viimasest kujunes 15. sajandi
annaabi.ee 
