Küsimuste vastused
(lk 12)
Voibolla saame sellest tabamatust absurditundest aimu, kui vordleme tema avaldusi
erinevate, kuid sugulaslikes maailmades, ja nimelt aru, elukunsti ja kunsti maailmas. Alguses
on absurdi atmosfaar, lopuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale
eriparast valgust ja naitab tema eesoigustatud ja halastuseta nagu, mida teisiti pole voimalik
ara tunda.
Absurdi maailm ammutab oma ulevuse just sellest madalast sunniparast suurte tegude ja
suurte motete algus on naeruvaarselt tuhine suurteosed sunnivad sageli tanavanurgal voi
restorani fuajees.
Absurdi aluseks on lihtne rahutus.
Ajale vastuhakk on absurd. Tulpimus rutiinist ja igavusest on absurdsustunnet tekitav.
Maailma tihkus ja voorus on absurd. Inimese ebainimlikkus on absurd. Ma jaan alati
iseendale vooraks. Maailm on absurdne.
Maailm kui niisugune ei ole moistusparane, see on koik, mida voib tema kohta oelda. Absurd