Eesti uusaeg
dpiiragud läänimõistae valdajatele (nt iga uue valitsejaga pidi lääniõigusi uuendama)
Hakati kartma uut reduktsiooni, seekord siis venelaste poolt.
Mõisamajandus- Mõisapölde harisid teolised. 18 saj kõigist mõisakoormistest moodustas
teoorjus/teokohustus (umebs 90 protsenti kogu mõisakoormistest. Talupojad hariisd siis
mõispölde, töö oli ränk, päiksetõusust loojaguni. Peamine sunnimeeod olil ihtne
ihunuhtlus, lisaks vahel ka vangistus ja rahatrahv. Mõisate majandustegevus oli üles
ehitatud tervailja kasvatusele ja turustamisele. Mõisate laiendmine- 18 sajandi vältel pmst
kahekordistus põllumaa kasutus. See toimus kahel viisil- talupoegade maa mõisastamine
ja uute põllumaade kasutusele võtmine metsamaade arvelt ( polnud väga popp, sest oli
suht raske).
Mõisate turumajanadus orienteerus 18 saj esimesel poolel pigm lääne poole. Alates 18. saj
annaabi.ee 
