Ajalugu - Rootsiaeg, Liivisõda
Koormiste üle peeti arvestust
vakuraamatutes. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest.
Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati
adramaade järgi. Selleks korraldati iga 7-8 aasta tagant maarevisjoone, mille käigus
pandi kirja kõik töövõimelised talupojad
TALURAHVA OLUKORD ROOTSI AJAL
Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud
sunnimaisus. Sunnimaisusega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja
kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse, lubab
Rootsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest. Kroonumaade talupoegade
õiguslik seisund määratleti 1696.aastal avaldatud Liivimaa majandusreglemendis,
mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisatele. Mõisarentnike kodukariõigust
piirati, taluperemeeste karistamine keelati, talupoegade võõrandamine maast lahus
annaabi.ee 
