Baierimaa Verduni leping- Karl Suure pojapoegade sõlmitud kokkulepe, mis eraldas kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks osaks. Selle tulemusel joonistusid Euroopas välja uued arenguliinid. 3) Mõisted: (läänikord) Lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Sunnimaisus-talupoegadel keelati oma maalapilt lahkuda, et nende ümberasumist takistada. Pärisori- sunnimaiseid talupoegi nim. pärisorjadeks(sest isikliku vabaduse äärmise piiratuse poolest sarnanesid nad oma seisuselt orjadega) 4) Mõisted: ristiusukiriku tekkimine misjonär- ristiusu levitajad misjoni käigus Toomkapiitel- kanoonikute poolt moodustatud piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel Visitatsioon- ehk külastus, mille ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need
· Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. · Mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest teorenti. · Feodaali seisukohalt oli maa ilma talupoegadeta väärtusetu, neid püüti kõigest väest maa küljes kinni hoida. · Et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnimaisteks. Sunnimaiseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks. LÄÄNE-EUROOPA RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE Ristiusu kiriku teke · Lääne-Euroopa keskaegne kirik oli katoliiklik. · Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur Milano ediktiga aastal 312. · Esialgu kristluse keskusteks peamiselt linnad. · Üks olulisemaid sündmusi frankide ristimine 5. sajandi lõpul
Teisisõnu feood oli vabalt pärandatav ning senjööri kinnitust polnud vajagi. · Rendihärrus tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. · Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, millest toideti oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalie oma maa eest nn teorenti, käies mõisas tööl. · Sunnimaiseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks. 12. Viikingid Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Lääne-Euroopas tunti neid kui normanne ning inglismaal kui taanlasi. Ida-Euroopas nimetati retklejaid varjaagideks. Viikingite näol oli tegemist elanikkonna eri kihtide esindajatega. · Viikingriretkedel käisid tavalised talupojad enamasti põllutööde vaheaeegadel. Mindi müüma või vahetama oma põllusaadusi, aga ka valmistatud raudesemeid.
annaabi.ee 
