Ma nõustun sellega, et asi on vaba, kui ta eksisteerib ja teotseb oma loomuse vajalikkusest, ma ei nõustu aga sellega, et Spinoza väidab, et inimkond teab oma soove, kuid ei tea põhjusi, mis neid mõjutavad. Rudolf Steiner väidab Spinoza mõttekäigu peale järgmist, millega ka mina nõustun : „Inimesel pole teadvus ainult oma teost, vaid tal võib olla teadvus ka põhjustest, mis teda juhivad.“ Spinoza oma mõttekäiguga unustaks nagu ära vahe sunnilistel orgaanilistel tahtmise-protsessidel ja tegevuse motiividel, mida tunnetatakse ja läbi nähakse. 2 Varro Vooglaid: vabaduse loosungi all 30.01.2007 aastal avaldas ajaleht „Postimees“ Helsingi ülikooli doktorandi artikli „Vabadus olla ori“. Varro Vooglaid väidab: „Inimesel on tõepoolest vaba tahe ning ta on oma
väidab, et inimkond teab oma soove, kuid ei tea põhjusi, mis neid mõjutavad. Rudolf Steiner väidab Spinoza mõttekäigu peale järgmist, millega ka mina nõustun : ,,Inimesel pole teadvus 5 ainult oma teost, vaid tal võib olla teadvus ka põhjustest, mis teda juhivad." Spinoza oma mõttekäiguga unustaks nagu ära vahe sunnilistel orgaanilistel tahtmise-protsessidel ja tegevuse motiividel, mida tunnetatakse ja läbi nähakse. 1.2 Vabadus Eduard von Hartmanni järgi Saksa filosoof Von Hartmann kirjutab vabadusest ,,Kõlbelise teadvuse fenomenoloogias" 6 nii:" Inimese tahe sõltub kahest põhitegurist: ajendist ja iseloomust. Kui vaadata kõiki inimesi sarnastena või pidada nende erinevusi tähtsusetuks, siis näib nende tahe väljaspoolt, nimelt neile vastu astuvatest asjaoludest määratuna
annaabi.ee 
