Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia
Normatiivse reguleerimise
eelis leida lahendus mingi suhete liigi jaoks tervikuna.
Tava ja moraal sotsiaalsete kordadena üldkohustuslikud garanteeritud korrad. Ühiskond reageerib
normi eirajate suhtes.
1.2. Tava. moraal, õigus, sund ja võim
Õigust on nii ajalooliselt ja ühiskondlikult määratletud sunnikorrana. Nii on R. Ihering nimetanud õigust
ühe riigi sunninormide kogumiks. Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Kindlasti peitub
õiguses sunnielemente, nii nagu ka tava- ja moraalikordades. Õigus on nn võimusuhete produkt.
Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid, kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse
taastamise üle. Sellele vaatamata ei ole õiguskord puhas sunnikord. Õiguskorra vaimsed allikad on õiguse
idee ja ,,keskmiselt mõistetud moraal". Õigus rahuldub nn eetilise miinimumiga.
1.3. Ius non scriptum, ius scriptum
Õiguse kujunemise võib jaotada õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks