Kriminaalpoliitika kordamine
põgenemiseks, samuti uue kuriteo toimepanemiseks vanglas. Ka on võimalikud muutuse
kriminaalseadusandluses või kogu riikluses, mis võivad tingida olukorra, kus kaasinimestele ohtlik
indiviid satub taas vabadusse. Eluaegse vanglakaristuse rakendamise praktika näitab, et enamikul
juhtudest vaadatakse kuriteo ja kurjategijaga seotud asjaolud teatava aja möödudes üle, mis sageli
tähendab eluaegse vanglakaristuse muutmist tähtajaliseks vabadusekaotuseks.
Hoopis keerulisem on võrrelda sunnanuhtluse ja eluaegse vanglakaristuse üldpreventiivset efekti
- nende karistuste mõju kogu ühiskonnale. Enamasti on küsimus püstitatud järgmiselt: kas
sunnanuhtluse rakendamine hoiab ära raskeid isikuvastaseid kuritegusid ning kas surmanuhtluse
kaotamine suurendab niisuguste kuritegude toimepanemise sagedust riiklikus mastaabis? Inglismaal
ja Walesis kehtestati moratoorium sunnanuhtluse suhtes tapmise eest 1965. aastal ning siis kardeti
isikuvastaste kuritegude hüppelist kasvu. 1969