raamatuid, mis on seotud kodumaaigatsusega ning üle mere põgenemisega. Tuli leida mingi muu teema või väljund. Ristikivi pöördus pikaks ajaks ajaloo rüppe. Veidi hiljem lisandus pagulases ka teisi ajaloo poolde pöördujaid. Näiteks Bernard Kangro sulest ilmub 1980. aastal Lundis ajalooline romaan ,,Kuus päeva", mis viib lugeja ajas tagasi 12. sajandi lõppu ja 13. sajandi algusesse. Romaan on esitatud kuulsa Lundi peapiiskop Andreas Suneseni pihtimusena, mis on kirja pandud 1222.-1223. aastal Ivösjö järvesaarel. Matkides õnnestunult keskaegset kirjastiili, pakub Kangro suurepärase sissejuhatuse kõrgkeskaja Euroopa vaimuilma ning vaatleb huvitava nurga alt taanlaste 1219. aasta sõjakäiku Eestisse. ,,Kuus päeva" on esimene köide lõpetamata jäänud romaanitriloogiast, millest jõudis ilmuda veel ka teine osa ,,Seitsmes päev"(1984 esmatrükk). Kuigi kõik triloogia
Muistne vabadusvõitlus Taanlaste 1206. aasta retk Saaremaale Kuigi Henriku kroonikal põhineva Riia misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas võitlus eestlastega 1208. aastal, siis mõnikord on muistse vabadusvõitluse alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. 1206. aastal purjetasid Taani väed Saaremaale. Sõjakäigu juhina nimetavad Taani annaalid Lundi peapiiskoppi Anders Suneseni, Läti Henrik Taani kuningat Valdemar II, kellega olid kaasas Anders Sunesen ja Schleswigi piiskop Nicolaus. Osalt oli ilmselt tegemist kättemaksuretkega saarlaste vastu, kes olid 1203. aastal rüüstanud Taani provintsis Listerbys. Samas pikaajaline ettevalmistamine ja vahetult enne selle toimumist paavstilt Anders Sunesenile antud õigus ristitud paganate aladele piiskoppe ametisse nimetada osutavad, et eesmärgiks oli ka püsivamalt Saaremaal oma võimu kindlustada
annaabi.ee 
