Peeter I
ülejäänud maailmaga. Peeter I reformide peamiseks taganttõukajaks sai 1700. aastal
alanud Põhjasõda, mis algas Venemaale kaotusega ja seega pidi tsaar midagi ette
võtma, ja ta otsustas luua uue sõjaväe, millel oleks senisest olnud parem relvastus ja
väljaõpe. Loodavale alalisele sõjaväele sai aluseks 1699. aastal loodud kohustuslik
nekrutivõtmine. See ümberkorraldus kandis ka vilja, sest Venemaa sai Põhjasõjast
endale suure saagi. Kehtestati ka aadlike sundteenistus, mõisate ainupärimisõigus,
töötati välja kindel teenistushierarhia, muudeti maksupoliitikat, avardus sotsiaalne
mobiilsus ja viidi läbi palju-palju muid reforme.
Peetri reformid kiirendasid Venemaa arengut, tõstes ta ka majandusnäitajatelt
Euroopa suurriikide hulka: 1740. aastatel sulatati Venemaal rauda 1½ korda rohkem,
kui Euroopa arenenumais riigis Inglismaal.6
Samuti oli tsaaril probleeme streletsidega. Nende töö, kaubandus ja tööndus, eeldas
nende viibimist Moskvas
annaabi.ee 
