Kriminaalpoliitika kordamine
tegijatelt ka teistele (nt narkoärikatele, riigireeturitele, terroristidele), kelle tegevus ohustab ühiskonna
alustalasid vägivallatsejatest ilmselt suuremalgi määral ning keda võiks samuti tähtajatult isoleerida juba
enne nende poolt uute jõledate tegude toimepanekut.
Läbi aegade on isoleerimist ravimise eesmärgil kasutatud nende vaimselt haigete inimeste suhtes, kes
kujutavad endast ilmset ohtu endale ja teistele. Karistusjärgne kinnipidamine sarnaneb selles osas
psühhiaatrilise sundraviga, aga seda rakendatataks ilma diagnoosita. Nagu juba öeldud, on selle meetme
sihtgrupina määratletud ,,ohtlikud kalduvuskurjategijad, kes on psühhiaatriliste kriteeriumite kohaselt
vaimselt terved ega vaja seega psühhiaatrilist sundravi ning keda ei ole muude karistusõiguslike meetmetega
võimalik mõjutada uusi kuritegusid mitte toime panema". Seletuskirjas esitatu järgi on tegemist meetmega,