Eesti uusima aja ajalugu
Üldkokkuvõttes Eesti tööstuslik potentsiaal langes tunduvalt. 1916. aastal oli tööstustöölisi
60 000, 1918 aastaks oli tööstustöölisi u 10 000. Tuhanded tööstustöölised olid lahkunud Venemaale. Põllumajanduses kõige
keerulisem aeg veebr-märts - väeosad liikumisteekonna mööda pidid ise leidma omale toitu. Märtsi teisest poolest hakati
rekvisatsioone asendama kohustuslike sundmüükidega - määrati, kui palju mingi vald peab toiduaineid müüma. Sundostude
hinnad olid väga madalad. 1918 sügisel kasvas rahulolematus eriti tõsiseks - saadi teada, et suur osa toiduainetest veetakse välja
Saksamaale. Kõige raskemas olukorras Saksa okupatsiooni ajal olid linnaelanikud. Kõiki normikohaseid toiduaineid ei olnud
võimalik alati kätte saada. Hakkas kimbutama ka küttepuude puudus. Puudus petrooleumist. Linnaelanike koguarv vähenes Saksa
okupatsiooni ajal tunduvalt. Sellest tulenevalt ei saanud eestlaste ja sakslaste suhted kuigi muretud olnud