Minu kasvatust ja haridust puudutavate vaadete analüüs
aitab mu lapsel kasvada iseseisvaks vastutustundlikuks inimeseks. Lihtne on jätkata
ühiskonna traditsioone ja tõekspidamisi ning kasvatada lapsi vitsahirmus. Raskem on
sellelt rongilt maha astuda ja midagi muuta.
Ühe tavalise tubli täiskasvanu jaoks on tema lapse lapsepõlv muretu ja rõõmus, helge aeg.
Laste jaoks, kes elavad oma lapsepõlves kui ainukeses elus, mida nad teavad, võib aga
lapsepõlv olla hoopis vabaduseta, sundolukordi täis aeg. Lapse elus otsustab alatasa mõni
täiskasvanu, mida ja millal tehakse, mis on väärt ja mis ei ole, mida uskuda ja mida mitte.
Tagantjärele võib see paista muretu; lapseks olemise ajal võib see olla hoopis ahistav.
Kasvatusega hädas olles kipub ununema, et vanema ülesanne on lasta lapsel olla laps.
Minu vanematel see õnnestus. Loodan, et ka teistel lastel on õnnelik lapsepõlv, millele
tagasivaadates on midagi toredat meenutada.