"sundmobiliseeritutena" - 1 õppematerjal

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

OKUPATSIOONI OHVRID Eesti esimeseks kaotuseks oli rahvussakslaste ( 12.400 inimest ) lahkumine päritolumaale . Nõukogude okupatsioonivõimud arreteerisid aasta kestel enne Saksa vägede saabumist olemasolevail andmeil ca 8000 inimest ja 14.juuni massküüditamisega 1941 viidi asumisele üle 10.000 . Umbes 2200 inimest mõrvati kohapeal . Küüditatutest pääses hiljem eluga kodumaale tagasi umbes pool , arreteerituist veelgi vähem . Kui puhkes sõda , viidi Venemaale üle 33.000 mehe sundmobiliseeritutena ja 2000 tööülesannete ettekäändel. Mobiliseerituist suri nn.tööpatis nälga ja haigustesse 10.700 ning langes rindel 8000. Ainult Velikie Lukis kaotas "8.Eesti laskurkorpus " 27.000 mehest surnute ja haavatutena 13.000.See arv sisaldab aga mitte-eestlasi ja venemaa-eestlasi , keda korpuse koosseisus oli ligi pool. Üle tuhande inimese jäi 1940/41 kaduma . Aastane kogukaotus küünib seega 60.000 inimeseni , lisaks 25.000 , kes 1941 ise Venemaale põgenesid .Neist 60