Need mehed, kellel oli võimalus läksid üle Saksa armeesse. Saksa sõjaväes oli koguni 50 000 Eesti meest. Saksa armee koosseisu kuulus eestlastest moodustatud Eesti Leegion. Taheti Eestit vabastada kommunistliku võimu alt ja arvati, et Saksamaa lubab taastada Eesti Vabariigi. Saksa väejuhid kasutasid sõja alguses vaid vabatahtlikke, need olid minu arvates enamasti mehed, kes tahtsid venelastele kätte maksta. Hiljem läksid ka sakslased üle sundmobilatsioonile, mis vähendas Eesti meeste vaba valiku võimalusi veelgi rohkem. Punaarmeesse sattunud olid üldiselt need, kes olid mobiliseeritud Vene armeesse, ehkki oli keelatud värvata armeesse okupeeritud riikide mehi. Vabatahtlikke Vene armeesse astudes põhimõtteliselt polnudki, kui välja jätta hävituspataljonid ja territoriaalne laskurkorpus. Üldmobilatsiooni käigus mobiliseeriti u. 32000 eestlast Venemaale, kellest esimese talvega suri juba umbes 8000 meest.
Vabatahtlikke Vene armeesse astudes põhimõtteliselt polnudki, kui välja jätta hävituspataljonid ja 22. territoriaalne laskurkorpus. Üldmobilatsiooni käigus mobiliseeriti umbes 32000 eestlast Venemaale, kellest esimese talvega suri juba umbes 8000 meest. Saksa väejuhid kasutasid sõja alguses vaid vabatahtlikke, need olid minu arvates enamasti mehed, kes tahtsid venelastele kätte maksta. Hiljem läksid ka sakslased üle sundmobilatsioonile, mis vähendas Eesti meeste vaba valiku võimalusi veelgi rohkem. Kolmas variant oli Soome armee, millega liitusid enamasti need, kes ei tahtnud Saksa ega Vene armees sõdida ning otsustasid põhjanaabritele abiks minna. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega valik oli ka metsavendlus, kes olid enamasti Nõukogude vastased ning aitasid sakslasi ka Suvesõjas. Lihtrahval tekkis esimene võimalus koos baltisakslastega Eestist lahkuda 1939 aasta sügisel,
annaabi.ee 
