ELEKTROONIKA 1. osa 1. Mida nimetatakse elektroni väljumistööks? Väikseimat tööd, mida tehakse ühele elektronile täiendava energia andmisel ainest väljumiseks, nimetatakse väljumistööks. 2. Miks kasutatakse elektronivoo tüürimiseks negatiivset pinget? lk 9, lk 16 Elektronseadises on elektron mida nim kadoodiks ja mis emiteerib elektrone ehk saadab elektrone elektroodidevahelisse ruumi. Seejuures peab katood saama elektronide väljumistöö tegemiseks ühel või teisel kujul energiat. (lk 9) Kui anoodi ja katoodi vahele rakendada potentsiaalide vahe, mille ,,pluss" on anoodil ja ,,miinus" katoodil, tõmbab anood kuumutatud katoodist elektroodidevahelisse ruumi väljunud elektronid endale ja välises anoodi ja katoodi ühendavas vooluringis tekib vool, mida nim anoodvooluks. (lk 16) 3. Emissiooni liigid. lk 9 Sõltuvalt sellest, millisel kujul antakse katoodile välumistöö ...
sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpinge-regulaatorid. Lihttüristore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, asünkroonmootorite sujuvkäivitites, kontaktivabades käivitites jt seadmetes. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 37 Lihttüristoride kasutamisel alalisvooluahelates tuleb nende sulgemiseks kasutada sulgeahelaid (sundkommutatsiooniahelaid). Joonis 3.31. Lihttüristori sulgahela skeem [2]. Joonisel kujutatud lihtne sulgeahel töötab järgmiselt. Põhitüristori T1 avatud (voolu- juhtivas) olekus voolab vool läbi koormuse RL. Kondensaator C laadub läbi takisti R ja pinge UC tõuseb praktiliselt toitepingeni. Põhitüristori T1 sulgemiseks avatakse abitüristor T2. Selle tulemusel ühendatakse kondensaator C negatiivse potentsiaaliga juhtmega. Et kondensaatori pinge UC ei saa
annaabi.ee 
