Tuletõrje ajalugu
saj. esimesel poolel Tallinnas kehtinud Riia õiguses.
1433. a. tallinnas möllanud ja ränka kahju tekitanud tuleõnnetusest jääb raekoda peaaegu
puutumata. 2. oktoobril 1535. a. jõustus Poola kuninga Sigismundi nn. Magdeburgi õigus, kus
muuhulgas leidusid sätted kahjutulede ärahoidmise, süütamiste ja süütajate kohta. Arvatavasti
rakendati seda Eestis hilisemal Poola ajal. Kõigi vanematemääruste kohaselt kuulus
tulekahjude kustutamine linnaelanike sundkohustuste hulka. Kõrvalehoidjaid karistati karmilt.
Tallinna rae poolt välja antud vanim tulekaitsealane määrus on aastst 1555. Linn oli jagatud
neljaks kvartaliks ehk jaoskonnaks: Rannavärava, Turu, Viruvärava ja Harjuvärava. Igasse
jaoskonda määras raad jaoskonnaülema kelle ülesandeks oli kontrollida määruse täitmist ja
korraldada kustutustöid. Iga jaoskonnaülem valis linnakodanike hulgast neli brandmeistrit, kes