seisundisse. Aktiivaineks on Ne ja He. Ergastatud osakesed hakkavad liikuma erinevatele energianivoodele (joonis 2.). Ergastatud osakesed kaotavad energiat kvandi kiirgamisega (fluorestsents). Kui ergastatud osakesele mõjub kvant, siis naaseb osake põhiolekusse kiirates kvandi, mis on koherentne ja samasuunaline pealelangeva kvandiga. Stimuleeritud kiirgumine toimub juhul kui kvandi energia on sama suur kui osakese ergastatud ja põhioleku energiate erinevus. Stimuleeritud e. sundkiirguseks nimetatakse sellist elektromagnetkiirgust, mis tekib aatomi üleminekul ergastatud olekust põhiolekusse välise kiirguse (neeldunud footoni) mõjul. Kiirguse neeldumine on stimuleeritud kiirguse tekkega konkureeriv protsess. Neeldumise tulemusel viiakse osakesed (tagasi) ergastatud olekusse. Kiirgus saab võimenduda, kui stimuleeritud kiirguse teke ületab kiirguse neeldumist. See on võimalik ainult juhul, kui ergastatud olekus on rohkem osakesi kui põhiolekus pöördhõive
ergastatud olekust (Eerg) põhiolekusse ( Epõhi) tagasi . Eerg 1 2 Epõhi Stimuleeritud luminestsentsi korral läheb ergastatud elektron põhiolekusse siis, kui teda tabab valguskvant, mille energia on võrdne ergastatud oleku ja põhioleku energiate vahega. See tähendab, et lisaks esimesele footonile kiiratakse veel üks footon. 100 Sellist kiirgust nimetatakse stimuleeritud- ehk sundkiirguseks. Rekombinatsioonilise luminestsentsi korral lüüakse elektron ergastamisel välja oma aatomist või molekulist, muutudes vabalt liikuvaks osakeseks. Taasühinemisel oma või mõne teise iooniga vabanenud energia tekitabki kiirguse. See luminestsentsiliik esineb peamiselt tahkistes. Seal on luminestsents määratud väga väikeste lisandihulkadega (aktivaatoriga), mis asendavad mõnedes võresõlmedes põhiaine aatomeid. tavaliselt piisab 0,01....1 mg lisandist 1 g põhiaine kohta
annaabi.ee 
