Riigikaitse õpik
biorelva indiaanlaste vastu. Nii jagas hispaanlasest konkistadoor Pizarro
16. sajandil indiaanlastele rõugetega nakatatud riideid. Samamoodi jaota-
sid britid rõugetega nakatunud tekke 1763. aastal neile vaenulikele indiaa-
ni hõimudele.
Bioloogiline ründeaine tänapäeva mõistes arenes välja 19. sajandil, mil
toimus läbimurre mikrobioloogias, kui pärast saksa professori Kochi töid
oli võimalik eraldada ning kasvatada vajaminevaid patogeene (haigussei-
sundit põhjustavaid mikroobe).
Väidetavate asitõendite alusel kirjutasid Saksamaa vaenlased Esime-
se maailmasõja ajal ja vahetult pärast seda, et Saksamaal olevat Esime-
se maailmasõja ajal olnud ambitsioonikas biorelvaprogramm. Saksamaa
olevat proovinud eksportida bioloogilise ründeainega nakatunud (Bacil-
lus anthracis ja Pseudomonas Pseudomallei) veiseid ning hobuseid Ameeri
ka Ühendriikidesse, Venemaale ja teistesse riikidesse ning korraldanud
annaabi.ee 
