Kõrg- ja hiliskeskaeg
Prantsusmaa kuningad aitas oma
diplomaatia ja lahingutega hädast välja Philippe II Auguste.
13. sajandil tekkis Inglismaal vajadus parlamendi järgi kuna kuningas ja vasallid olid pidevalt vastuolus. Kuigi
feodaalid olid kuningale truudust vandunud, ei andnud see valitsejale õigust omavoliliselt valitseda. Feodaali
ja vasalli olid mõlemal oma kindlad kohustused. Kuningas John Maata ajalt tõstsid feodaalid oma õiguste eest
mässu ja sundisd kuningal 1215. aastal vastu võtma ,,Suure vabaduskirja", millega kuningas kinnitas oma
alamate õigused. Konfliktid aga jätkusid, järgmise mässu ajal 1265. aasal kutusti kokku esinduskogu, millest
saigi kuningriigi parlament. Peale suurfeodaalide ja kõrgvaimulike, kaasati ka väikerüütlite, alamvaimulike
ja linnade esindajad. Talupoegi esindasid nende isandad. Juba toll ajal koosnes parlament kahest kojast: