Lydia Koidula "Tammiste küla veskitondid"
olid püha viha täis, sest veskitondid olid neile ka kuidagi liiga teinud, tahtsid nad väga neid
kätte saada. Kihutati nii mis kole. Mindi kiriku juurest ringiga et jõuda sillale kus kodukäijad
ennast peitsid. Õues oli pime. Taevas piiskas kerget udu, nagu kurbi mõtteid inimese
südamesse. Taevas hakati noorkuud looma, see ei lubanud pilkaseks minna. Teepealt võeti
mõni mees juurde kokku oli 5 meest+ vallavanem. Mindi Kiviveskile, aga tüdruk ei tahtnud
kuidagi uuele veskile jääda, sundigu teised palju tahes, tema surra muidu hirmu ja ahastuse
kätte. Vallavanem andis järele.Miina pidi suud kinni hoidma, sest see meest asi, kuhu naiste
nina ei sünni. Lõpuks pidid kõik vait olema. Mindi silla lähedale jala, hobustele tõmmati
kaelkotid, et need ei hirnuks ja nad pandi puu külge, aga oksi liigutada ei tohtinud, muidu
hobused ehmuvad ja kes pätte teavad, kuidas need luusida ja otsida võivad nt ka mööda teed.
Rauasepp on veel üle silla minemata