Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227
Temast sai Harju-Viru e. Eestimaa
hertsogkonna hertsog.
· Võiduristimine
1220. aastal alanud võidujooks sakslaste ja taanlaste vahel, kumb jõuab enne
mingi piirkonna elanikud ristida. Näitas ristisõja tegelikku iseloomu ja eesmärki
uute alade hõivamist ristimise ettekäändel.
· Dannebrog
Taani lipp, valge skandinaavia rist punasel põhjal.
· Eestlaste vastupealetung 1223
1222. aastal piirasid saarlased taanlaste linnuse ümber ja sundidid nad alistuma.
Võidukate saarlaste eestvedamisel levis mandril ülestõus vallutajate vastu. Kogu
Eesti ala vabastati 1222 - 1223 võõrvõimust (Tallinn jäi taanlaste valdusesse).
eestlased asusuid linnuseid kindlustama, ehitama kiviheitemasinaid ning õppisid
ambe kasutama. Aga nn teises Ümera lahingus 1223. aastal saadi hävitavalt lüüa
ning eue ristisõdijate sissetungi käigus 1223 - 1224 toimus Eesti mandriala lõplik
alistamine Tartu linnuse langemisega.