Eesti keskaeg
sisseseadmine. Mõis sai endale pärijata surnud talupoja vara. Eramõisate suurus oli
mitukümmend adramaad. Sissetulekuallikas: Peamiseks sissetulekuallikaks oli
teraviljakasvatus. Põllutöö pidid ära tegema kohalikud talupojad oma loomade ja
riistadega. Korralikuks viljasaagiks loeti viis seemet. Saagikus sõltus väetamisest ja
see sõltus loomade arvust. Mõisnikud kontrollisid talude viljasaagi üle. Saare-Lääne
piiskopkonnas osteti talupoegadelt vilja madalate sundhindadega kokku juba 1510-
1520. aastatel. Eramõisnikud püüdsid kehtestada 16. sajandil oma talupoegade
majapidamise ülejääkidele eelisostu õigust. Lisa tulu saadi kõrge intressiga vilja
laenamisest talupoegadele. Mõisamajand - Mõisamajandi juurde kuulusid: metsad,
kalastusvesi, mesipuud, juurviljaaed.
Talupoegade koormised 13.-16. saj: Maaomanikul oli õigus võtta talupoegadel
regulaarset andamit, kas igal aastal püsiva suurusega hinnust või, sagedamini, igal
annaabi.ee 
