"sundevakueerituid" - 1 õppematerjal

Eesti uusim ajalugu 1850-1944

Filterlaagritesse paigutatud eesti sõjavangidest saadeti osa edasi Punaarmee üksustesse, osa vangilaagrisse, osa vabastati. Samal ajal mobiliseeriti Punaarmeesse ligi 20 000 meest. Vastupanuliikumise mahasurumine ei õnnestunud enne 1950. aastate algust. Eesti kaotas Teises maailmasõjas tapetute, langenute, vangistatute, küüditatute, mobiliseeritute, sundevakueeritute ja Eestist põgenenutega rohkem kui 200 000 elanikku (osa vangistatuid, küüditatuid, mobiliseerituid, sundevakueerituid ja Eestist põgenenuid pääses hiljem Eestisse tagasi). Materiaalsed purustused olid võrreldes Lääne-Venemaa, Ukraina, Valgevene, Poola ja Saksamaaga suhteliselt väiksemad. Täielikult purustati Narva, suuri purustusi oli Tartus, Mustvees ja Tallinnas, viimases eeskätt 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel. 1941. aastal Nõukogude ja 1944. aastal Saksa asutuste rakendatud põletatud maa taktika ei saavutanud elanikkonna vastutegevuse tõttu oma eesmärke.