Kõrbed
suunas liikudes muutuvad kõrgemad õhumassid jahedamaks ja kuivemaks ning hakkavad
laskuma allapoole. Kõrbed laiuvad nii parasvöötme lõunaosas kui ka lähistroopilises ja
troopilises kliimavõõtmes. Mandrite kuivad sisepinnad ja külmade merehoovuste naabruses
asuvad kõrbed.
23% maailma maismaast on kõrbed. Kõrbeid võib kohata Afganistanis, Austraalias,
Mehhikos, Jeemenis, Alzeerias, Liibüas, Tsaadis, Malil, Mauritaanial, Nigeril, Sunaadil,
Egiptuses, Saudi-Araabias. Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede
liikumist. Terviklikuma vööndi moodustavad kõrbed Põhja-Aafrikas ja Ees-Aasias. Kõrbeline
on ka sooja Austraalia siseosa. Kõrbete piiri aga on raske määrata. Üleminekud poolkõrbetele
ja rohtlatele on järkjärgulised ning üks suur kõrbeala võib sisalsada mitut väiksemat kõrbe.
Maakera suurimaks kõrbeks on Sahara, mille pindala on üle 8 miljoni ruutkilomeetri,
annaabi.ee 
