VETERINAARGENEETIKA
Ka
fermendid on valgud, valgulised biokatalusaatorid. Iga rakus toimuv reaktsioon nouab
spetsiifilise fermendi osalust, mistottu nende arv organismis ulatub tuhandetesse. Fermendid
otsustavad loppkokkuvottes selle, millised tunnused organismil kujunevad. Nii on DNA
pohifunktsiooniks elusas rakus spetsiifiliste valkude sunteesi juhtimine, sellest oige
informatsiooni sailitamine ja edasiandmine.
Geneetiline kood
Geneetilise koodi olemasolu idee tekkis USA-s 1953. a toimunud sumpoosionil, kus arutati
asja Watsoni ja Cricki desifreeritud DNA struktuuri ja funktsioonide kusimusi. Kuidas aga
neljast lammastikalusest koosnev jarjestus kodeerib 20 aminohappe jarjestuse, jai
moistatuseks veel mitmeks aastaks parast DNA struktuuri selgitamist.
Esimesed teadlased, kes avaldasid hupoteese geneetilise koodi olemusest, olid USA
kosmoloog Gamow 1954.a ja Crick. Gamow vaitis, et iga aminohappe koha maarab DNA