(sõna ''atlatl'' pärineb asteegi keelest ja tähendab ''odaheitja''). Piison oli preeriaindiaanlaste jaoks kogu nende elu. Iga suguharu korraldas keerukaid riitusi, et karju ligi meelitada. Selleks kasutati haruldasi piisonikujulisi kive, pühi piisonikoljusid ja loomade magudest leitud karvapallikesi. Kütid ei unustanud kunagi tänamast vaime, kui jaht õnnestus. Olid siis loomad aetud üle kaljuserva, nooltega maha võetud, hobuselt piigi otsa aetud või oli üksik hangedes sumpamisest võhmal pull samasse tapetud. Nende silmis olid tapetud loomad nagu vennad, kes olid end ohvriks toonud. Piisonist ei lastud midagi raisku minna: nahkadest said sõbad ja peavari, sõnnik läks kütuseks, rasv põletati lampides, sarvedest tehti lusikaid, luudest tööriistu ja lelusid, magudest supikatlaid ja sõrgadest kõristeid ning liimi. Kuivatatud liha purustati, segati marjadega, vaalti rasvaga üle ja saadi energiaküllane toit pemmikan
(sõna ''atlatl'' pärineb asteegi keelest ja tähendab ''odaheitja''). Piison oli preeriaindiaanlaste jaoks kogu nende elu. Iga suguharu korraldas keerukaid riitusi, et karju ligi meelitada. Selleks kasutati haruldasi piisonikujulisi kive, pühi piisonikoljusid ja loomade magudest leitud karvapallikesi. Kütid ei unustanud kunagi tänamast vaime, kui jaht õnnestus. Olid siis loomad aetud üle kaljuserva, nooltega maha võetud, hobuselt piigi otsa aetud või oli üksik hangedes sumpamisest võhmal pull samasse tapetud. Nende silmis olid tapetud loomad nagu vennad, kes olid end ohvriks toonud. Piisonist ei lastud midagi raisku minna: nahkadest said sõbad ja peavari, sõnnik läks kütuseks, rasv põletati lampides, sarvedest tehti lusikaid, luudest tööriistu ja lelusid, magudest supikatlaid ja sõrgadest kõristeid ning liimi. Kuivatatud liha purustati, segati marjadega, vaalti rasvaga üle ja saadi energiaküllane toit pemmikan