Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"summma" - 3 õppematerjali

Defineerimine ja Tõestamine
3
docx

Defineerimine ja Tõestamine

Kui paar põiknurki on võrdsed, siis on võrdsed ka teine paar põiknurki. Kui põiknurgad on võrdsed, siis lähisnurkade summa on 180°. Kahe sirge paralleelsus Kui kahe sirge lõikamisel kolmanda sirgega tekib paar võrdseid kaasnurki, siis need sirged on paralleelsed. a=b s½½u Kui kahe sirge lõikamisel kolmanda sirgega tekib paar võrdseid põiknurki, siis need sirged on paralleelsed. a=b s½½u Kolmnurga sisenurkade summa. Kolmnurga sisenurkade summma on 180°. Kolmnurga välisnurgaks nimetatakse kolmnurga sisenurga kõrvunurka. Kolmnurga iga välisnurk on võrdne temaga mitte kõrvu olevate sisenurkade summaga. Kolmnurga kesklõik Lõiku, mis ühendab kolmnurga kahe külje keskpunkte, nimetatakse selle kolmnurga kesklõiguks. Kolmnurga kesklõik on paralleelne kolmnurga ühe küljega ja võrdub poolega sellest küljest. Trapetsi kesklõik Lõiku, mis ühendab trapetsi haarade keskpunkte, nimetatakse trapetsi kesklõiguks.

Matemaatika → Matemaatika
31 allalaadimist
JADAD
10
docx

JADAD

a +a 1+7 8 S 4 =1+ 3+5+7=16 S 4 = 1 4 ×4 S4= × 4= × 4=4 × 4=16 2 2 2 a1 +a n Summa valem üldkujul: S n= 2 ×N 2. 7,11,15,19,23... Arvutan esimese viie liikme summma 7+23 30 S 5=7+ 11+15+19+23=75 S 5= ×5= × 5=15 × 5=75 Summa 2 2 arvutamiseks on veel teine valem,seda kasutan,siis kui an pole antud. a1 +a 1+ ( n−1 ) ET an =a1 + ( n−1 ) × d , SIIS S n= 2 n 2 ×a1 + ( n−1 ) × d

Matemaatika → Matemaatika
29 allalaadimist
Füüsika I konspekt
66
docx

Füüsika I konspekt

Välisjõudude ja keha poolt tehtavad tööd on suuruselt võrdsed. Kui süsteem pole suletud, võib mehaaniline energia muunduda teisteks energialiikideks, näiteks hõõrdumise korral keha siseenergiaks (soojuseks) Jäävusseaduste rakendusi: Impulsi omas: reaktiivliikumine. Enegia omas: energia kasutamine, saamine, transport ja salvestamine, jõumasinad elastse põrke korral on iseloomulik, et kehade kineetiliste energiate summma on jääv. Absoluutselt elastseks kehade põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad eraldi ning impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama. Liikumise suhtelisus – liikumine on suhteline, sest ta oleneb mille suhtes teda võrrelda. Mõne esemega võrreldes võib ta seista paigal jne (näiteks voodis lamav inimene siiski liigub koos maakeraga ümber päikese)

Füüsika → Füüsika
81 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun