asetada dipoolimomente korrapäraselt, väljasihiliseks. Soojusliikumine omakorda püüab korrapära ära kaotada. Polarisatsioon on seda tugevam, mida tugevam on väline väli . Tugevam väli suudab dipoole korrapäraselt asetada, s.t soojuslikule liikumisele ebakorrapärale- vastu seista. Polarisatsiooni tugevust iseloomustatakse aine ruumiühiku dipoolmomendiga seda nim dielektriku polarisatsioonivektoriks ehk polarisatsiooniks. Antud kohas aines võetakse ruumielement V ning summeritakse seal asuvate molekulide dipoolmomendid . Tulemus jagatakse ruumielemendi suurusega, s.t leitakse nimetatud kohas ruumiühiku dipoolmoment. Keha pindadele tekkinud kompenseerimata laengud kannavad polarisatsioonilaengute nime. 9. Elektrinihke vektor D. Elektrilise induktsiooni vektor. Gaussi teoreem vaakumis: Dielektrikus: Uus kuju, kuid läbi sama kinnise pinna Sissejäävatest vabadest laengutest sõltuv vektori D voog läbi kinnise pinna.
mist tuleb vaadata, et lahtrites pole kasutatud üleliigseid reavahetusi (reavahetus on tähestikuselises järjes- tuses eespool) Tööriistanupp Avaleht (Home) vahekaardilt või Paigutus (Layout) vahekaardilt Loetelud tabelis Märkida tabeli esimene veerg ja valida nummerdatud loetelu nupp või täpploend . Arvutused Rea- või veerusummade leidmiseks viia kursor selle veeru alla lahtrisse, kuhu summat soovitakse leida ja valida tööriistanupp (=SUM(ABOVE) summeritakse ülevalt alla; =SUM(LEFT)- summeeritakse vasakult paremale). Kui andmeid muudetakse, tuleks märkida summa lahter (või kogu tabel) ja vajutada klahvi F9. Seejärel summa arvutatakse uuesti. Keerukamate arvutuste korral on mõttekas teha tabel Excelis ja kopeerida see Wordi. Alljärgnevalt on toodud viis näidet. Näide 1 on esialgne tabel, mille esimeses veerus on kasutatud automaatset nummerdust
annaabi.ee 
