per capita inimese kohta; võrdsetes osades; hääletamine; üks hääl inflow sissevool, juurdevool presumably arvatavasti, oletatavasti, eeldatavasti impact mõju, toime, efekt; impulss numerous arvukad foreigner välismaalane, võõramaalane; võõras; muulane trend suund; suundumus, trend; kalduvus, hoiak; suunitlus; muutus summarize summeerima, kokku võtma; lühidalt väljendama privatization-related erastamisega seotud reinvest taasinvesteerima cross-border piiriülene acquisition hankimine v soetamine ostu teel; omandatud v soetatud vara, soetis greenfield investment investeering nullprojekti cumulative kuhjunud, kogunenud, kumulatiivne stock aktsiakapital,(põhi)varu, tagavara; väärtpaber; fond, varuma
d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Järgnevalt kasutan arvutuslikku käiku valemi abil, et arvutada erinevate kihtide soojatakistused . [1:21] : R1 = = 1.25 m2K/W R2Puitroovits = = 2,5 m2K/W R2Puistevill = = 7,5 m2K/W R3 = = 0,125 m2K/W R4 = = 0,08 m2K/W R5 = = = 0,017 m2K/W R6 = = = 0,05 m2K/W 2. Arvutan RT soojustakistuse m2K/W. RT leidmiseks peab summeerima seina iga kihi soojustakistuse. Selleks kasutame valemit[1: 21]: (m2K)/W (2) Arvutuslik käik: Rsi = 0,13 m2K/W Rse = 0,02 m2K/W RTPuitroovits =0,13+1,25+2,5+0,125+0,08+0,017+0,05+0,02=4,172 m2K/W RTPuistevill =0,13+1,25+7,5+0,125+0,08+0,017+0,05+0,02=9,172 m2K/W Arvutan kogu soojustakistuse R'T , kasutan valemit: R'T = (3)
R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht.d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Järgnevalt kasutan arvutuslikku käiku valemi abil, et arvutada erinevate kihtide soojatakistused . [1:21] : R1 = = 0,006 m2K/W R2 = = 0,1 m2K/W R3 = = 3,75 m2K/W R4 = = 0,018 m2K/W 2. Arvutan RT soojustakistuse m2K/W. RT leidmiseks peab summeerima seina iga kihi soojustakistuse. Selleks kasutame valemit[1: 21]: (m2K)/W (2) Arvutuslik käik: Rsi = 0,13 m2K/W Rse = 0,04 m2K/W RT = 0,13+0,006+0,1+3,75+0,018+0,04 =4,04 m2K/W Rsi on piirde sisepinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,13, (m2K)/W. R1, R2, R3, R... seina iga materjalikihi arvutuslik soojustakistus, (m2K)/W. Rse piirde välispinna soojustakistus
R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht.d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Järgnevalt kasutan arvutuslikku käiku valemi abil, et arvutada erinevate kihtide soojatakistused . [1:21] : R1 = = 0,0625 m2K/W R2 = = 1 m2K/W R3 = = 5 m2K/W R4 = = 0,125 m2K/W 2. Arvutan RT soojustakistuse m2K/W. RT leidmiseks peab summeerima seina iga kihi soojustakistuse. Selleks kasutame valemit[1: 21]: (m2K)/W (2) Arvutuslik käik: Rsi = 0,13 m2K/W Rse = 0,0625 m2K/W RT = 0,13+0,0625+1+5+0,125+0,04 =6,71 m2K/W Rsi on piirde sisepinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,13, (m2K)/W. R1, R2, R3, R... seina iga materjalikihi arvutuslik soojustakistus, (m2K)/W. Rse piirde välispinna soojustakistus
Arvutame välja kaubakäibe maksumuse üldindeksi ehk koondindeksi 0 0 . Selleks peame 755 I = = 1,079 vastavates tulpades olevad andmed summeerima (vt tabel) ning saame 700 . Sisuliselt näitab see indeks, et kaubakäive aruandeperioodil võrreldes baasperioodiga kasvas 7,9% nii hindade kui müüdud koguste muutuste tõttu. I = 1 1 Edasi arvutame välja hinna üldindeksi ehk kvalitatiivse teguri üldindeksi 0 1
Algarvude pöördarvude jada Huvitavaks osutub ka algarvude pöördarvude jada Selle jada muudab huvitavaks tema liikmete summa ääretult aeglane, kuid visa suurenemine. Ükskõik mis arvu jaoks võime alati leida teise arvu , nii et algarvude pöördarvude jada esimese jada liikme summa oleks mõeldud arvust suurem. Samas aga suureneb see jada nii aeglaselt, et näiteks kui soovime, et esimese liikme summa oleks kokku 7, peab selleks summeerima ligikaudu jada liiget! See jada on ka ilus näide sellest, kuidas arvutitega tehtavad katsed võiksid meid eksiteele viia. Algarvude pöördarvude jada kasvab nii aeglaselt ning iga arvutiga tehtud eksperiment veenaks meid, et jada summa ei saa kuidagi olla lõpmatult suur. Ometigi on matemaatiliselt võimalik näidata, et jada summa on lõpmatult suur. 135