summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja. Seega moodustatakse arvu summa ja ülekandesignaalid kõige nooremas kohas ning alles pärast seda summeeritakse arvude järgmised kohad. Arvkoha summeerimiseks ja ülekande moodustamiseks kulub teatud aeg, mida ülekande seisukohalt võib vaadelda hilinemisena. Kuna ülekanne toimub järjestikku, siis aeglustab see summatori tööd. Suure kohtade arvu korral on koguhilinemine võrdne hilinemiste summaga üksikutes kohtades. Lahendus. Kasutan 3 jadamisi ühendatud summaatorit, millest üks on poolsummaator ja kaks täissummaatorid. Sõnageneraatori väljundsignaalid on ühendatud summaatorite A ja B sisenditeesse ja vasakpoolsetesse seitsmesegmendililistesse indikaatoritesse. Summaatorite CARRY sisendisse jookseb eelneva summaatori CIN (ülekande) signaal. Summaatorite sisendite
impulsi tugevust. W = [w1 K wn ] on tehis Joonis 1.4 Tehisneuroni elemendid neuroni kaalukoefitsientide vektor (joonis 1.4). 5 Kaalutud summatori sisendis iga sisend korrutatakse läbi vastava kaalukoefitsiendiga. Summatori väljund NET on nende korrutiste summa. Järelikult summatori funktsiooni võib kirjutada järgnevalt: x1 NET = W X = [w1 K wn ] M = w1 x1 + K + wn x n . (1.1) x n Mittelineaarse elemendi funktsiooni nimetatakse aktiveerimisfunktsiooniks (activation function, )
impulsi tugevust. W = [w1 K wn ] on tehis Joonis 1.4 Tehisneuroni elemendid neuroni kaalukoefitsientide vektor (joonis 1.4). 5 Kaalutud summatori sisendis iga sisend korrutatakse läbi vastava kaalukoefitsiendiga. Summatori väljund NET on nende korrutiste summa. Järelikult summatori funktsiooni võib kirjutada järgnevalt: x1 NET = W X = [w1 K wn ] M = w1 x1 + K + wn x n . (1.1) x n Mittelineaarse elemendi funktsiooni nimetatakse aktiveerimisfunktsiooniks (activation function, )
struktuuri võib vaadelda kahe osana. Funktsioonid, mis määravad väljundute väärtused olenevalt selle hetke sisendite väärtustest ja olekust ning funktsiionid, mis määravad uue oleku olenevalt varasemast olekust. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsioonskeem, mis on ette nähtud kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. Kahendarvud on jagatud järkudeks ning kahendarvude liitmisel saadakse tulemus, mis koosneb sammuti järkudest. Summatori loogikaskeemi saamiseks tuleb vaatada vaid ühte järku. Kui teha loogikaskeem ühe järgu jaoks, siis saab ühejärgulisi skeeme kokku ühendades teha n-järgulise summaatori. Summaatori sisenditeks on liidetavad a i ja bi ning ülekanne nooremast järgust ci-1. Väljunditeks on resultandi i-järks Si ja üleminek vanemasse järku Ci. S = a ⊕ b ⊕ c C = ab | ac |bc Järjestiksummaator Paralleelülekandega summaator. Suure järgulisuse korral võib
suuremamahulist 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsiooniskeem, mis on ette nähtud kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. Iga järk summeeritakse eraldi. Arvestatakse nooremast järgust tulevaid väärtusi. Järjestikülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega alates parempoolsest ehk nooremast kuni vasakpoolseima ehk vanemani välja. Järjestikülekandega summatori suure järgulisuse korral võib probleemiks olla töökiirus, sest ülekanne levib läbi kõigi ühejärguliste summaatorite. Järkudes akumuleeriv viide võib muuta töö liialt aeglaseks ja see piirab arvuti taktsagedust. Paralleelülekandega summaatorid töötavad nii, et iga järgu ülekanne arvutatakse eraldi funktsioonina ainult sisendist. Sellisel juhul ei akumuleeru viited, mis tekivad nooremates järkudes. Paraleelülekanne on oluliselt kiirem.
Aeglastel sagedusmuutustel tagatakse praktiliselt generaatorite täielik sünkronisatsioon. 5.3.5. Signaalisage- duse automaatsed otsingusüsteemid- Vajadus signaalide otsimiseks sageduse järgi tekib juhul, kui signaali sagedus ei ole täpselt teada või kui on vaja valida mitmete erinevate jaamade vahel näiteks raadioringhäälingu ja TV vastuvõtjates. Tüüpilisem otsingusüsteemi lahendus on toodud (joonis 5.3.12). ·Juhtpinge formeeritakse integraatoris, mille sisendisse antakse summatori signaal. ·Summaatori signaal formeeritakse omakorda kolmest signaalist: 1. Elektronvõtme kaudu pealeantav pinge pingeallikast. See kutsub integraatori väljundis esile suhteliselt aeglase tüürpinge U tüür muutuse. Aeglaselt muutuv tüürpinge, mõjutades sageduse juhtplokki, muudab aeglaselt ka heterodüünisagedust, tagades signaali otsingu sagedusdiapasoonis. 2. Saehambakujuline signaal. Tüürpinge antakse etteantud rakenduslävega nullimisplokile
annaabi.ee 
