Seneca moraalikirjad Luciliusele
Muidu aga olevat
isanda tapmise ja tema takistamise eest ühesugune karistus.
(8) Seejärel manitses ta Marcellinust, et too oleks inimsõbralik, ning nende eeskujul, kes söömingu
lõppedes jagavad ülejäägid osavõtjaile, kingiks elust lahkudes üht-teist nendele, kes kogu elu olid tema
teenijad. Marcellinus oli heasüdamlik ja helde käega ka siis veel, kui asi puutus tema omandisse. 142
Niisiis jagas ta väikesi summakesi nutvatele orjadele ja lohutas neid. (9) Raud ja veri polnud tema puhul
vajalikud. Kolm päeva ei võtnud ta toitu, käskides oma magamistoas üles sättida telgi. Seejärel kanti
sisse vann, milles ta kauase lamamise järel, kusjuures sooja vett aeg-ajalt uuendati, aeglaselt hääbus;
5
nagu ta ise ütles, mitte ilma mõningase naudinguta, mida tavatseb tuua sujuv äraminek, mis pole