Seda tabelit 1.8 nimetatakse summaatori loogikatabeliks. Loogikatabeli põhjal kirjutatakse väljundite jaoks loogikafunktsioonid: Viimase avaldise saab lihtsustada kujule Vastavalt võrranditele koostatakse ühejärgulise (ühebitise) kahendsummaatori loogikaskeem. Samas on näidatud ka summaatori tingmärk. Mitmejärgulised kahendsummaatorid jagunevad: 1) jadaülekandega, 2) rööpülekandega ja 3) rühmaülekandega summaatoriteks. Jadaülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja. Seega moodustatakse arvu summa ja ülekandesignaalid kõige nooremas kohas ning alles pärast seda summeeritakse arvude järgmised kohad. Arvukoha summeerimiseks ja ülekande moodustamiseks kulub teatud aeg, mida ülekande seisukohalt võib vaadelda hilistumisena. Kuna ülekanne toimub
& & C 1 i+ 1 & Joonis 1.14. Ühebitine täissummaator: a) loogikaskeem, b) tingmärk Mitmejärgulised kahendsummaatorid jagunevad: 1) jadaülekandega, 2) rööpülekandega ja 3) rühmaülekandega summaatoriteks. Jadaülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja. Seega moodustatakse arvu summa ja ülekandesignaalid kõige nooremas kohas ning alles pärast seda summeeritakse arvude järgmised kohad. Arvukoha summeerimiseks ja ülekande moodustamiseks kulub teatud aeg, mida ülekande seisukohalt võib vaadelda hilistumisena
annaabi.ee 
