Isa Goriot sisukokkuvõte
tütreid, kuid need ei tule. ,,pean ma siis surema nagu koer? See on mu tasu, mahajätt. Nad on
alatud, roimarid; põlgan neid, nean nad ära" eugene püüdis tütreid isa juurde kutsuda, kuid
Anastasie mees ei lasknud ning Delphine jäi haigeks. Anastasie saabus, kui isa enam
meelemärkusel ei olnud. Ta suri. Talle korraldati väga tagasihoidlikud matused, kuna raha ei
olnud. Keegi peale üliõpilase ja Christophe matusele ei tulnud. Ta heitis sellele sumisevale
mesipuule pilgu, mis näis tahtvat juba ette välja imeda ta mee, ning lausus: ,,Ja nüüd alaku
võitlus!" romaan ei lõpe ulja väljakutsega, vaid Rastignaci naasmisega seltskonda.