Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid
Tuntud on nt eeposed
Enmenkari, Lugalblanda ja Bilgamesi (ehk siis semiidipäraselt Gilgamesi) seiklustest.
On nt lugu sellest, kuidas Enmenkar piiras üht linna ning võitis alles siis, kui kohale toodi tema
poeg Lugalbanda (müüt, millest hiljem tekkis Kreeka legend Trooja sõjast. Lugalbanda=Achilleus).
Gilgamesi kohta oli terve tsükkel, mis sai ilmselt oma lõpliku kuju Uri III dünastia ajal.
Bilgamesi kohta oli sumeritel palju poeeme. Sumerikeelset pärimust hakkasid semiidid akkadi
keelde adapteerima juba II aastatuhandel eKr. Mingil hetkel loodi nende tõlgitud/ adapteeritud
poeemide põhjal akkadikeelne koondeepos, mis aga uuendusena annab eeposele filosoofilise
alatooni (surelikkuse üle mõtisklemine), mida sumeri poeemides ei olnud.
Gilgamesi eepost kandvad tahvlid on leitud Assupanipali raamatukogust (seega on nad pärit 7.
sajandist eKr, kuid eepose tegelikku valmimisaega see ei anna). Arvatakse, et eepos loodi kuskil
12.-11
annaabi.ee 
