Valguskaablid
Lisa joonis
15
Astmelises kius murdumisnäitaja muutub hüppeliselt tuuma ja katte ülemineku pinnal. Kuna tuuma
läbimõõt on tunduvalt suurem kui kasutatud valguse lainepikkus, siis kulgeb kius mitu eri
teekonda, igaüks eri nurga all peegeldudes. Kuna valgusimpulss on kiirtel erinev minna, siis laieneb
impulss kulgedes piki kiudu ehk sünnib eri disperisioon. Osa valguse võimsusest hävib teekonnal,
tekib sumbuvus. See on näha vastuvõetava impulsi sumbuvusena.
Järk-järgulises kius murdumisnäitaja muutub tuumas järk-järguliselt katte suunas kiire rislõike
suhtes. Sel juhul valguskiud kulgevad vähehaaval muundudes ega peegelda teravasti kiu
astmekius. Samuti siin valgus kulgeb eri teid pidi, kiud siiski nii, et tuuma serval valguse kiirus on
suurem kui keskkohal. Sellest sõltub erilainete kulgemisaeg, ehk eri disperisioon on väiksem kui
astmekius. Samuti sumbuvus on väiksem.