Hiir rätsepaks
kannab kannid kaugele.
Kui sa magad magusasti,
viivukese vagusasti,
siis sa homme vara virgud,
vara virgud, suureks sirgud.
Õhtu õõtsub meie õue
Õhtu õõtsub meie õue,
Ullile toob une põue,
Tiiu tugitoolis tukub,
jalast kingakene kukub.
Kurg viib kinga kesale,
vares paelad pesale;
nii toob hommik nutu silma --
Tiiukene kingast ilma!
VARANE KULDNOKK
Õhus tundub kevadet
Vastlapäev on möödas ju --
käes on sumbund paastukuu.
Udutab ja vihma tibab,
niiskust, niiskust alla ribab.
Kraavides ju voolab vett.
Õhus tundub kevadet,
olgugi et vahestki
tuleb lund ja rahetki.
Päikest harva näha saab --
pilvi palju ratsutab,
tuleb lõunast, läänest neid,
mööda pikki taevateid.
Kaugel küll veel lind ja lill,
kasemahl ja pajupill,
aga kraavis voolab vett --
õhus tundub kevadet...
Varane kuldnokk
Õues nutab leinakask,
sajab lund, ja tal on vilu,