Füüsika põhivara
Valem tuleneb
kineetilise energia valemist analoogsete suuruste asendamisel. W = L . I2/ 2 (J)
Mehaanilised vônkumised ja lained
Vônkumiseks nim. liikumist, mille korral keha kordab oma trajektoori muutes perioodiliselt oma liikumise
suunda vastupidiseks.
On olemas :
1) Vabavônkumised tekivad, kui süsteemi kôrvalekallutamisel tasakaaluasendist tekib jôud, mis on suunatud
tasakaaluasendi poole ja väline takistus on väike. Vabavônkumised on sumbubad ja perioodilised. (Vaba kiik)
2) Sundvônkumised tekivad mône välise jôu môjul. Kui jôud môjub perioodiliselt, siis on vônkumised
perioodilised ja sumbumatud. Kui mitteperioodiline jôud, siis on vônkumised ebakorrapärased. (Kiigutan
seistes kiike)
3) Isevônkumised tekivad, kui süsteemis endas on energiaallikas, mis kompenseerib tekkivaid energia kadusid.
(Istun kiigel ja kiigun)
Matemaatiline pendel on kaalutu ja venimatu niidi otsa riputatud punktmass. a = _ ( g