Vikerforell ja austrid
moodustunud ja tagasisaagid on olnud väikesed. Eestis on teateid kudepesadest või
noorjärkude esinemisest olnud Esna, Kunda ja Pirita jõgedest. Meres sattus vikerforelli kõige
rohkem Eesti kalurite püünistesse siis, kui forelli kasvatati meresumpades. Vanasti polnud
sumbad kuigi töökindlad ja nendega juhtus alailma äpardusi, nii et kalad vabadusse pääsesid.
Ka tänapäeval juhtub Soomes tormikahjustuste tõttu sumpade purunemisi või närivad hülged
sumbasse augu. Seetõttu püütakse meil merest ja jõgedest vähesel hulgal ka vikerforelli.
Suuremahulisi vikerforelli asustamisi tehti Eestis enamasti harrastuskalastajate initsiatiivil
1980.-ndatel aastatel ja 1990.-ndate aastate alguses, mil lasti igal aastal veekogudesse 5000-
45000 noorkala. Kui samasuvist kala lasti jõesuudme lähedusse, ei nähtud neid enam jões
Vanemate kalade puhul võis neid veel järgmisel aastal jões kohata Jõeveeliste
annaabi.ee 
