Suhkur
blues] nähtavaid haigusnähte ja sümptomeid.
Vahepeal, kui suhkrusööjatel polnud otseseid füüsilisi sümptomeid ja arstid olid
hämmastunud siis ei tembeldatud patsiente enam nõiututeks, vaid hulludeks, segasteks,
emotsionaalselt tasakaalututeks. Laiskus, väsimus, prassimine, vanemlik rahulolematus
[displeasure] ükskõik milline probleem oli neil alla 25-aastastel, sellest piisas, et neid
paigutada esimesse Pariisi vaimuhaiglasse. Nende sulustamiseks piisas vaid kaebusest
vanematelt, sugulastelt või koguduse preestrilt. [Wet nurses with thie babies], rasedad
noorikud, halvatud või vigased lapsed, pensionärid, halvatud, epileptikud, prostituudid
või hullunud kuutõbised kõigist neist sooviti vabaneda. Vaimuhaiglad tulid nõia- ja
ketserijahiga toime veidi valgustunumal ja humaansemal viisil; nõnda teostati sotsiaalset
kontrolli. Arstid ja preestrid tegid räpast tänavapuhastuse tööd, mille eest neile tasuti
kuninglike teenetega.
annaabi.ee 
